Selles artiklis käsitleme kontrollitavate välismaiste äriühingute (CFC) õiguslikku raamistikku, nende eesmärke ja omanike võimalusi. Uurime, millised on Ukraina maksuresidentsuse riskid ning vastame ühele ettevõtjate seas kõige olulisemale küsimusele: millal oodata uusi muudatusi CFC seaduses ja mida need meile toovad.
CFC mõiste Ukrainas
Kontrollitav välismaine äriühing on struktuur, mida juhib teise riigi resident. Mida sellise struktuuriga peale hakata ja kuidas sellega ümber käia, et mitte sattuda pidevalt muutuvate seaduste alla?
CFC mõiste ei ilmunud Ukraina seadustesse juhuslikult. See tuli rahvusvahelisest praktikast. Kõikides arenenud riikides eeldatakse, et kui isikul on välismaine ettevõte, mis ei kuulu maksustamisele tema elukohariigis, peab ta siiski selle ettevõtte deklareerima ja maksma tulu pealt makse. Maksud tuleb tasuda ka eeldatava tulu pealt – isegi kui omanik ei ole seda raha kätte saanud, peab ta siiski osa kasumist maksuna tasuma.
Riik on huvitatud maksude kogumisest välismaistelt ettevõtetelt, mida juhitakse selle territooriumilt – see on ilmne. Pealegi muutub tänapäeva maailm üha läbipaistvamaks, riigid teevad koostööd ja vahetavad teavet, sealhulgas finantsandmeid. Vara liikumist on lihtne jälgida, seetõttu pole mõtet seda varjata.
CFC mõiste ilmus Ukraina seadusandlusse üsna hiljuti. Selle all mõeldakse juriidilist isikut või struktuuri, mis on registreeritud välisriigis ja mida kontrollib Ukraina resident (füüsiline või juriidiline isik). Kui inimesel on mitte-residendist ettevõte, peab ta mõistma, et see kuulub nüüd õigusliku reguleerimise alla. Seega tuleb sellesse suhtuda tõsiselt.
Seaduse mõttes on CFC iga juriidiline isik, kes on registreeritud välisriigis, kuid keda kontrollib Ukraina resident. See lai määratlus võimaldab seadusandjatel paindlikult käsitleda CFC mõistet ja vältida maksudest kõrvalehoidmist juriidiliste trikkidega. Seetõttu ei saa seda seadust ignoreerida. Iga kontrolliv isik peab registreerima oma ettevõtte, et vältida trahve teatamata jätmise eest.
Kontrollivad isikud
CFC kontrollivateks isikuteks loetakse füüsilised isikud, kellel on üle 50% osalus välisriigi ettevõttes. Samuti kuuluvad sinna isikud, kellel on vähemalt 10% osalus, juhul kui ettevõttes on mitu Ukraina residenti ning nende kogusumma osalusest ületab 50%.
Kontrollivaks isikuks tunnistamiseks on kolm kriteeriumi. Esiteks – isikul on välismaine ettevõte, kus ta on aktsionär või kasusaaja näiteks usaldusfondi kaudu. Nominaalaktsionärid märgivad oma osaluse ning selle põhjal saab määrata, kas see ületab 50% või mitte.
Teiseks, et vältida olukordi, kus omanikud püüavad jagada oma osalusi alla 50% mitme isiku vahel, on seadusandja kehtestanud veel ühe kriteeriumi. Isik tunnistatakse kontrollivaks ka siis, kui tal on üle 10% osalus ja teised Ukraina residendid kontrollivad samuti ettevõtet. Eeldatakse, et tegu on seotud isikutega. Sellisel juhul peavad kõik vähemalt 10% osalusega residendid esitama maksudeklaratsiooni.
Kolmandaks – kui isik teostab tegelikku kontrolli (üksinda või koos teiste residentidega) välismaise ettevõtte üle, loetakse ta kontrollivaks isikuks. See kehtib ka juhul, kui isikul ei ole aktsiaid või ametlikku omandiõigust, kuid ta juhib ettevõtet. Sellisel juhul kuulub ta CFC seaduse alla.
Seda kriteeriumi rakendatakse näiteks ametnike suhtes, kellel on keelatud omada välismaiseid ettevõtteid. Samuti kehtib see ärimeeste suhtes, kes varjavad oma osalusi, registreerides ettevõtted kolmandate isikute nimele.
Näiteks uurivad ajakirjanikud sageli kontrollivaid isikuid, kes on tegelikud juhid, kuigi ametlikes dokumentides on kirjas teised nimed. Pankade ja õiguskaitseasutuste ülesanne on tuvastada tegelikud kasusaajad. Siin tekib aga küsimus – kuidas määratleda tegelik kasusaaja, kui dokumentides on üks nimi, kuid tegelik juht on keegi teine? See küsimus on jätkuvalt arutlusel.
Mida tähendab osalus CFC-s?
Mida tähendab osalus välisriigi ettevõttes ja kuidas seda käsitletakse seaduses? Osalus tähendab teatud osa isiku õigustest ettevõttes. Need õigused annavad teatud eelised ja võimalused.
Seaduse järgi tähendab osalus hääleõigust ettevõtte kõrgeimas juhtorganis. See annab õiguse kandideerida, hääletada, saada kasumit ja ettevõtte likvideerimisel osa varast. Lisaks kehtivad teatud maksusoodustused kasumi ja likvideerimistulu suhtes.
Tegelik kontroll CFC üle
Kui mõiste “kontrollitav mitte-residendist ettevõte” on selge, on järgmine oluline küsimus tegelik kontroll. Maksukoodeks tõlgendab tegelikku kontrolli väga laialt, mis raskendab vastutusest kõrvalehoidmist.
Tegelik kontroll tähendab, et isik mõjutab oluliselt ettevõtte juhtimisotsuseid: vara ja kasumi jaotamist, tehingute sõlmimist, tegevuse lõpetamist. Kontroll tähendab, et isik võib anda korraldusi juhtorganile. Näiteks kui isik helistab ja annab korralduse, mida viivitamatult täidetakse – see ongi tegelik kontroll.
Kui isik esindab ettevõtet läbirääkimistel ja otsused vormistatakse formaalselt ilma tema osaluseta – see on samuti kontroll.
Oluline kriteerium kontrolli tuvastamisel on volikiri, mis annab õiguse sõlmida tehinguid juriidilise isiku nimel. Kui volikiri kehtib üle ühe aasta, käsitletakse seda kontrollina. Kui volikiri on antud alla aasta, siis see enam ei kehti kontrolli kriteeriumina.
Praktikas antakse volikirju tavaliselt alla aasta. Seega tekib küsimus: kas alla aasta kehtiv volikiri välistab kontrolli? Kuid kui isik teeb ettevõtte nimel pangatehinguid, on ta fikseeritud süsteemis ja see loetakse kinnitatud kontrolliks.
Veel üks juhtum on see, kui isikut märgitakse asutajaks või kasusaajaks ettevõtte pangakonto avamisel. Siin kehtib samuti kriteerium tegeliku kontrolli määratlemiseks.
Ukraina ettevõtted, mille struktuuris on välismaised osanikud, peavad esitama oma pangale ajakohastatud andmed tegelike kasusaajate kohta. Pankadele on sageli teada, kes tegelikult juhib ettevõtet, ning nominaalaktsionäri esitamine kasusaajana tekitab raskusi. Seepärast nõuavad pangad sageli usaldusdokumente, teevad auditit, kontrollivad tšekke jms.
Pankadel on andmebaasid nominaalomanike kohta. Kui keegi on 30 ettevõtte aktsionär, on raske tõestada, et ta on ka tegelik kasusaaja. Sageli registreeritakse sellised osalused teiste Ukraina residentide nimele. Tänapäeval on kõik need andmed kontrolliasutustele kättesaadavad. Kui CFC olemasolust ei teatata, kaasneb sellega trahv.
Seaduses mainitakse ka erandeid tegeliku kontrolli osas. Nende hulka kuuluvad isikud, kes juhivad vara volikirja alusel. Lisaks juristidele, audiitoritele, usaldusisikutele, kindlustajatele jms on loetletud ka üks kummaline amet – “enforcer”.
Keegi ei tea täpselt, mida “enforcer” tähendab – Google tõlgib selle näiteks kui “baarikakleja”. Kuidas see mõiste sobib CFC kontrolliga, jääb arusaamatuks. Siin on võimalus seadust tõlgendada.
Iga seaduskuulekas mitteresidentse ettevõtte omanik, kellele seadus kehtib, peab esitama selle kohta deklaratsiooni. Esiteks tuleb teavitada oma Ukraina residentset struktuuri CFC olemasolust. Seejärel tuleb tasuda maks.
Füüsilistele isikutele on kaks maksuvõimalust: 18% või soodustatud määraga 9% (pluss sõjamaks).
On kaks maksustrateegiat:
- Maksta maksu varjatud omandilt ilma kasusaaja määramata.
- Või ametlikult tunnistada ennast osanikuks ja maksta 10,5% (9% + sõjamaks) dividendimaksu.
Milline CFC tulu ei kuulu maksustamisele?
Mitte kogu CFC tulu ei kuulu maksustamisele – see on üks olulisemaid ja enim arutatud teemasid.
- CFC kasum ei kuulu maksustamisele, kui Ukraina ja välisriigi vahel on topeltmaksustamise vältimise leping. Lisaks peab täidetud olema üks kahest tingimusest:
1) CFC maksab efektiivset tulumaksu vähemalt 18% või kuni 5 protsendipunkti vähem;
2) CFC passiivse tulu osakaal ei ületa 50% kogutulust. See välistab olukorra, kus CFC-d kasutatakse „rahakotina”, millele kantakse raha passiivsete allikate kaudu (nt aktsiad, fondid jms). - Kasum ei kuulu maksustamisele ka juhul, kui isiku kõik CFC-d kokku ei ületa 2 miljonit eurot tuluna aruandeperioodi lõpuks. Kuid tekib küsimus – kas need 2 miljonit eurot tähendavad tulu või kasumit? Tulu = käive, kasum = tulu – kulud.
- Kui ettevõttel on aktsiad, mis on noteeritud tunnustatud börsidel, ei kuulu kasum maksustamisele. Tunnustatud börs ei ole seaduses täpsustatud, kuid eeldatakse, et ettevõttel on vastav litsents.
- Soodustused kehtivad ka heategevuslike CFC-de puhul, kes ei jaga kasumit, vaid suunavad selle valitsusvälistele organisatsioonidele.
Karistused CFC seaduse rikkumise eest
Kui kontrolliv isik ei esita aruannet oma CFC kohta, tuleb tal tasuda trahv 100 miinimumpalga ulatuses. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga on see 210 000 grivnat.
Seega sunnivad trahvid kontrollivaid isikuid oma CFC-dele tähelepanu pöörama. Nõuete rikkumise eest on terve loetelu sanktsioone, mida tuleb kindlasti arvesse võtta – põgeneda vastutusest on peaaegu võimatu.
CFC soodustatud likvideerimine
Kui isikul on mitu välismaa ettevõtet, mille kohta tuleb esitada aruanded ja maksta makse, võib ta otsustada need likvideerida. Seadus nägi ette ka soodustatud likvideerimise võimaluse, mille tingimused. Seadus nägi ette ka soodustatud likvideerimise võimaluse, mille tingimused kehtisid kuni 2023. aasta lõpuni. Sellisel juhul võis CFC vara kanda üle kontrollivale isikule ilma täiendava maksustamiseta. See võimaldas legaalselt lõpetada välismaise ettevõtte tegevuse ja tuua vara Ukrainasse.
Soodustatud likvideerimise tingimuseks oli ettevõtte lõpetamine ja vara ülekandmine selle tegelikule omanikule. Sellisel juhul ei loetud seda kasumiks ega maksustatud dividendina. See meede oli ajutine ja suunatud neile, kes tahtsid oma äritegevust korrastada ja legaliseerida.
Kui likvideerimist ei teostatud nimetatud tähtajaks, muutus kogu vara ülekandmine maksustatavaks sündmuseks. Sellisel juhul tuleb tasuda kõik CFC maksud, sealhulgas võimalik kasum, mis tekkis vara ülekandmise käigus.
Tulevikuväljavaated ja oodatavad muudatused
Täna jääb avatuks küsimus: kas CFC seadust Ukrainas muudetakse lähitulevikus? On tõenäoline, et pärast sõja lõppu ja Ukraina majanduse stabiliseerumist naasevad maksuhaldurid CFC regulatsiooni juurde suurema tähelepanuga. Võib oodata, et kontrolli- ja aruandlusmehhanismid muutuvad rangemaks ning deklaratsioonide esitamise nõuded karmistuvad.
Rahvusvahelised nõuded läbipaistvusele ja maksude kogumisele suurenevad. Ukraina, nagu ka teised riigid, on seotud mitmepoolsete rahvusvaheliste lepetega, mis kohustavad riiki jälgima oma residentide välismaiseid varasid ja ettevõtteid.
CFC seaduse rakendamine aitab suurendada eelarvetulusid ja vähendab maksudest kõrvalehoidmise võimalusi. Seega võivad lähiaastatel ilmuda uued muudatused, mis veelgi laiendavad kontrolli ja suurendavad vastutust.
Kokkuvõte
Kontrollitavate välismaiste äriühingute (CFC) regulatsioon on muutunud Ukraina maksusüsteemi oluliseks osaks. Iga Ukraina resident, kes omab või kontrollib välisriigis registreeritud ettevõtet, peab olema teadlik seaduses sätestatud kohustustest.
Oluline on:
- mõista, millal tekib CFC staatus,
- millised on kontrolliva isiku õigused ja kohustused,
- kuidas vältida trahve,
- ja millised maksusoodustused võivad kehtida.
Ainus õige strateegia CFC seaduse tingimustes on läbipaistev ja teadlik tegutsemine. Kui olete Ukraina resident ja teil on või kavatsete luua välismaise äriühingu, soovitame konsulteerida kogenud maksujuristiga, et vältida võimalikke rikkumisi ja optimeerida maksukoormust seaduslikult.
